Kütteväärtus

Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub puidu põlemisel. Erinevatel puuliikidel on erinev kütteväärtus. Alljärgnevalt on toodud enamlevinud küttepuude keskmised kütteväärtused 20% puiduniiskuse juures (“Puitkütus” 2010, SA Erametsakeskus):

kask 1700 kWh/rm

mänd 1360 kWh/rm

haab 1330 kWh/rm

kuusk 1320 kWh/rm

lepp 1230 kWh/rm

Kütteväärtust mõjutab oluliselt küttepuu niiskus. Toore küttepuu niiskus peale raiumist on ligi 50%, kuivaks loetakse küttepuud umbes 20% juures. Selline puuhalg tundub kaalult kerge ja on veidi tuhmunud. Näiteks toore lepa tunneb ära punaka värvuse poolest, halgude kuivades muutub punane värvus halliks.  Märgade puudega kütmine on tülikas, kulukas ning selle tulemusel tekkiv liigne veeaur ja pigi on kahjulikud ahju tervisele. Niiskete halgudega küttes läheb umbes 70% soojusest kasutult korstnasse.

Küttepuude kuivamiskiirus sõltub puu liigist ja kuivamistingimustest. Kuivamise kiirust mõjutab oluliselt ka ilm – soojema suve korral kuivavad puud olulisemalt kiiremini. Kõige kiiremini kuivab lepp, loomulikes tingimustes (mitte kuivatis) umbes 2 kuud, okaspuu lepast natuke aeglasemalt, kõige aeglasemalt haab ja kask, mõlemad kuni 2 aastat. Ühe suvega võib saada suhteliselt kuiva küttepuud, kui puud on lõhutud halgudeks, laotud riita varakevadel, kaitstud vihma eest, kuivamiskoht on olnud tuuline ja päikesepaisteline ning suvi suhteliselt kuiv.