Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamise võimalused

  1. Peipsi Gümnaasiumi pidamisega seonduvad asjaolud
    1. Riiklik poliitika

Eesti Poliitikauuringute Keskuse Praxis „Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs 2020”: „Võttes aluseks arvestuse, et 60% põhikooli lõpetajatest jätkab haridusteed gümnaasiumis, ning kui gümnaasiumi koolivõrku käsitleda maakonnaüleselt, siis oleks Eesti gümnaasiumide arv 2020. aastal 44. Kui aga lähtuda sellest, et gümnaasiumivõrku planeeritakse maakonnas ja suuremates linnades eraldi, siis annaks selline stsenaarium tulemuseks 58 kooli. Mõlemal juhul on vähenemine märkimisväärne, sest alles jääks alla kolmandiku praegustest erinevas omandivormis gümnaasiumiharidust andvatest koolidest.“.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ näeb ette kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste loomist igas maakonnas ning kvaliteetse kodulähedase põhihariduse tagamist. Kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi 2020. aasta 1. jaanuariks.

Haridusseaduse eelnõu kohaselt on alushariduse, põhihariduse ja noortele suunatud mitteformaalse hariduse (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt huvihariduse) kättesaadavuse tagamine omavalitsuse ülesanne. Ka elukestva õppe strateegias on lähtutud samast vastutuse jaotusest. Kohaliku omavalitsuse üksuste pädevusse kuuluvate ülesannete määramisel on eelnõus lähtutud Siseministeeriumis välja töötatud kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhendis esitatud ülesannete piiritlemiskriteeriumitest. Alushariduse, põhihariduse ja huvihariduse puhul annab lisaväärtuse see, kui neid ülesandeid täidetakse kogukonnale ja lapse kodule võimalikult lähedal. Samuti on eelnõus arvestatud, et kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus avalikke teenuseid osutada pikemas perspektiivis ühtlustub ja suureneb. Hariduse kättesaadavuse tagamisel tuleb õppeasutuste võrku kujundades arvestada sellega, et kättesaadavaks saab lugeda üksnes sellist haridust, millele õppijal on juurdepääs.

Haridusseaduse eelnõu kohaselt on keskhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kättesaadavuse tagamine riiklik ülesanne. Keskhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse puhul on kvaliteedi tagamiseks vaja koondada ressursse ja pakkuda mitmekesiseid valikuid. Suuremad valikuvõimalused kaaluvad üles pikema koolitee. Üldkeskhariduse kättesaadavuse tagamine on seni olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud pädevuses. KOKS § 6 lg 2 sätestab, et gümnaasiumide ülalpidamise korraldamine vallas või linnas on omavalitsusüksuse ülesanne, kui gümnaasiumid on omavalitsusüksuse omanduses. PGSi § 71 lg 2 kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse

Investeeringuid põhikoolide taristusse tehakse tingimusel, et investeeringute toel korrastatakse piirkonna koolivõrk – põhikoolide õpikeskkonna nüüdisajastamiseks saavad investeerimisettepaneku esitada kohalikud omavalitsused, kus alates 1. jaanuarist 2011. a on lõpetatud või lõpetatakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt 31. augustiks 2020. aastaks gümnaasiumihariduse andmine statsionaarses õppevormis ning sellest tulenevalt on vaja teha investeeringuid põhikoolide kasutuses oleva taristu optimeerimiseks. Samuti kohalikud omavalitsused, kus koolivõrgu korrastamise käigus on alates 1. jaanuarist 2011. a põhikoolid liidetud või liidetakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt 31. augustiks 2020. aastaks ning sellest tulenevalt on vaja teha investeeringuid koolide kasutuses oleva taristu optimeerimiseks. Kohalike omavalitsuste minimaalne omaosalus on 15% projekti maksumusest. Hindamiskriteeriumite kujundamisel motiveeritakse esitama kahe või enama omavalitsuse ühistaotlusi. Mõistlik on Mustvee linna ja Kasepää valla ühistaotluse esitamine.

Praxise analüüsis omavalitsuste koostööst: „Oluline küsimus on, kas ja mil määral suudavad ümberkaudsed omavalitsused maakonnakeskustest väljaspool asuvate gümnaasiumide asukohas ühiselt kokku leppida ning milline on selliste gümnaasiumide roll ja vajadus maakonna koolivõrgus, sest vastasel juhul võib juhtuda, et gümnaasiumiharidus kaob lähikonnast üldse, kuna üksinda ei suuda KOV jätkusuutlikku kooli pidada. KOVide koostööst koolivõrgu korrastamisel sisuliselt näited puuduvad, sest tegemist on küsimusega, kus küll kõigil on huvi, aga paljudel liialt palju kaotada.” Mustvee ja Kasepää koostöö võiks olla tulemuslik tugeva põhikooli loomiseks, sest Kasepää lapsed juba käivad Mustvees koolis. Kasepää ei pea oma piirkonna koolist või kooliastmest loobuma teise kasuks.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused peavad algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2020. Iga kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi ka ettepaneku esitaja) võib igas voorus esitada ühe ettepaneku ühe põhikooli ühe õppehoone ehitamiseks ja sisustamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetme „Toetuse andmise tingimused üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamiseks” eesmärgiks on Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine ning seeläbi eelduste loomine koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks. Meetme tegevuse kogueelarve on 13 235 294 eurot. Toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist Ministeerium vaatab igal aastal  üle meetmes osalevate koolide nimekirja ja tegevuskava. Kõigil omavalitsustel, kes koolivõrgu korrastamise otsused on langetanud ning vastavad toetuse andmise tingimustes toodud kriteeriumitele, on võimalus programmiga liituda. Seni kuni Mustvee Linnavolikogu ei ole teinud otsuseid koolivõrgu ümberkorralduse kohta, ei ole võimalik ka Mustvee koolidel digitaristu kaasajastamise tegevuskavasse pääseda.

    1. Maakondlik taust

Mustvee linna jaoks on gümnaasiumisse õppima asumise põhilisteks tõmbekeskuseks Tartu ja Jõgeva. Mõeldav on ka Jõhvi. Just seal ühendati Jõhvi Gümnaasiumist ja Jõhvi Vene Gümnaasiumist eraldatud gümnaasiumite osad, mille tulemusena annab üldkeskharidust gümnaasiumi osas Jõhvi Gümnaasium. Riigigümnaasiumid on eelkõige ligitõmbavad väga hea õpikeskkonna poolest. Takistavaks teguriks võib saada siin võimalik kõrgendatud vastuvõtulävend. Seega on jätkuv huvi ka teiste Tartu gümnaasiumide osas.

Oluline on arvestada ka kutsehariduse, kui gümnaasiumiga samaväärse valiku, tähtsuse kasvu. Elukestva õppe strateegias soovitakse suurendada kutseõppe suuna valijaid juba põhikoolijärgselt. Eestis ei ole põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja üldkeskhariduse vahel viimasel kümnel aastal oluliselt muutunud. Aasta 2020 eesmärgiks on jaotus 35/65, kuid viimasel viiel aastal on kutsehariduse valinud 26−28% ja üldkeskhariduse 72−74% põhikoolilõpetajatest. Aastatel 2005-2015 on Mustvee linnas põhikooli lõpetanutest 29% läinud kutseharidust omandama.

Gümnaasiumivõrgu kokkutõmbumise olukorras on oluline tagada gümnaasiumihariduse kättesaadavus harjumuspärasest kaugemal, mistõttu on riigigümnaasiumide õpilastele suunatud mitmeid toetusmeetmeid. Vastavalt Haridus- ja teadusministri määrusele „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ kompenseeritakse riigi üldhariduskoolide õpilastele ühistranspordiga kooli ja koju sõit õppetöö perioodil üks kord päevas. Kui kooli-koju sõiduks kulub rohkem aega kui kaks tundi päevas või kui õpilase elukohast ei ole võimalik liikuda kooli ühistranspordiga, hüvitatakse riigigümnaasiumi õpilasele majutuskulud 50 euro ulatuses kuus vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud majutuskulude hüvitamise põhimõtetele. Koolilõuna on riigigümnaasiumides kehtestatud piirmäära ulatuses tasuta. Transpordi- ja majutustoetused kehtivad kodumaakonna või elukohale lähima riigigümnaasiumi õpilasele.

Alates 1.09.2013 on Mustvee linna gümnaasiumiealistele õpilastele riigi poolt tagatud võimalus õppida Jõgevamaa riigigümnaasiumis, pakkudes õpilastele olulises mahus valikkursuseid ning muid kaasaegse gümnaasiumihariduse võimalusi. 1.09.2015 alustas riigigümnaasiumina Tartu Tamme Gümnaasium. Mustvee õpilased õpivad täna Lähte Ühisgümnaasiumis, Tartu Annelinna Gümnaasiumis, Jõgevamaa Gümnaasiumis, Avinurme Gümnaasiumis, Miina Härma Gümnaasiumis, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja Nõo Reaalgümnaasiumis

Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa võimaliku jätkamise seisukohalt on kriitilise tähtsusega prognoositav õpilaste arv. Tänane õpilaste arv gümnaasiumiastmes on 35 ja sellest väljastpoolt linna on 22 õpilast. Eelmisel õppeaastal olid samad arvud 27 ja 14. Mõlemal aastal on gümnaasiumiosas Mustvee linnast ainult 13 õpilast. Kuivõrd gümnaasiumiosa normaalseks eksisteerimiseks on vajalik ligikaudu sadakond gümnasisti, siis praeguse arvu peaaegu kolmekordistamine ei ole ka oluliselt suurema ressursi panustamise tingimustes kuidagi tõenäoline. Kui tahame riigigümnaasiumiga samaväärseid valikuid, siis on vaja vähemalt 250 õpilast.

    1. Peipsi Gümnaasium arvudes
      1. Õpilaste arv

Peipsi Gümnaasium on tegutsenud keskkoolina alates 1949. aastast. Kuni 01.09.2001 tegutses Mustvee 2. Keskkool ja edasi kuni 1.09.2015 Mustvee Vene Gümnaasium.

Mustvee linna rahvastik on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 21% (350 inimese võrra), Lohusuu vallas 24% (213) ja Kasepää vallas 11% (138).

Aasta/KOV

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Vähenemine

Lohusuu vald

900

870

850

890

870

830

693

690

699

687

-213

Mustvee linn

1670

1580

1580

1590

1610

1470

1384

1373

1348

1320

-350

Kasepää vald

1300

1350

1300

1280

1280

1280

1203

1185

1169

1162

-138

Kokku

-701

Tabel 1: Piirkonna elanike arv aastatel 2006-2015

Elanikkonna vähenemise põhjusteks on madal sündivus ja väljaränne. Viimasel kümnel aastal on Mustvees sündinud keskmiselt 10 last aastas (sh 2013 ainult 4 last). Kriitiliseks näitajaks on järsult vähenenud laste arv Mustvee Lasteaias. 2008/2009. õppeaastal oli lasteaias 72 last, 2015/2016. aastal juba 31 last ja 2016. aasta sügisel arvatavasti 22 last. Vähenemine 8 aastaga on 71% ehk 50 last. Demograafilised muudatused on toonud kaasa ka õpilaste arvu olulise vähenemise nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on õpilaste arv Peipsi Gümnaasiumis vähenenud ca 50% (vt tabel 2).

õppeaasta

1. kooliaste

2. kooliaste

3. kooliaste

gümnaasium

kokku

05/06

45

66

83

59

253

06/07

38

62

61

50

211

07/08

29

59

62

36

186

08/09

33

42

69

43

187

09/10

40

36

64

41

181

10/11

41

36

58

48

183

11/12

34

38

42

45

159

12/13

37

37

39

39

152

13/14

36

38

34

31

139

14/15

31

35

36

27

129

15/16

31

37

44

35

147

Tabel 2: Õpilaste arvu muutus kooliastmeti Allikas: Haridussilm

Tabel 3 iseloomustab piirkonna sündide vähenemist. Viimase kümne aastaga on piirkonnas sündinud aastas ca 50% vähem lapsi. Kui 2005 aastal sündis 37 last, siis 2015 aastal oli sama näitaja 18.

KOV/aasta

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Lohusuu

5

5

8

6

5

7

9

6

6

6

10

5

4

8

7

6

7

2

5

Mustvee

14

15

14

11

17

12

16

17

15

12

10

10

14

10

11

8

4

9

5

Kasepää

13

8

11

15

10

6

9

13

16

6

12

6

4

9

10

11

9

8

8

Kokku

32

28

33

32

32

25

34

36

37

24

32

21

22

27

28

25

20

19

18

Tabel 3: Sünnid aastatel 1997-2015 Mustvee linnas, Kasepää ja Lohusuu vallas, Statistikaamet

Sündidele lisaks tuleb arvestada ka väljarännet. Tabelis 4 on toodud aastatel 1997-2015 sündinud ja seisuga 01.01.2016 Mustvee linnas, Kasepää ja Lohusuu vallas rahvastikuregistri kohaselt tegelikult elavate laste arv. Näiteks sündis 2008. aastal Mustvee linnas 10 last ja neist ainult 3 elab ka täna Mustvees. Viimase 19 aasta jooksul sündis piirkonnas 525 last. Täna elab piirkonnas nendel aastatel sündinud 462 last. Lahkunud on 63 last; 59 Mustveest ja 4 Kasepää vallast. Vähenemine on 12%.

KOV/aasta

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Lohusuu

5

5

8

6

5

7

9

6

6

6

10

5

4

8

7

6

7

2

5

Mustvee

12

16

8

10

12

9

9

13

6

8

10

3

10

8

7

5

4

10

5

Kasepää

13

7

9

12

9

7

8

10

15

7

12

7

11

14

9

8

7

7

8

Kokku

30

28

25

28

26

23

26

29

27

21

32

15

25

30

23

19

18

19

18

Tabel 4: Tegelik laste arv aastatel 1997-2015 Mustvee linnas, Kasepää ja Lohusuu vallas seisuga 01.01.2016, Statistikaamet

Eesti Hariduse Infosüstemi (EHIS) õpilaste andmete baasil saab laste sündivuse ja väljarände statistikale tuginedes välja arvutada võimalik olemasolev gümnaasiumiealiste noorte arv Mustvee linnas, Kasepää ja Lohusuu vallas. Tabel 5 väljendab võimalikku gümnaasiumiealiste noorte arvu (3 aastat). Aastatel 2005-2014 Mustvee linnas põhikooli lõpetanutest ca 57 % on siirdunud erinevatesse gümnaasiumitesse õppima. Aastatel 2005-2014 asus PG (MVG) lõpetajatest 63% omandama gümnaasiumiharidust kodukoolis. Gümnaasiumiõpilaste arv Peipsi Gümnaasiumis järgnevatel aastatel langeb. 2018. aastal langeb see alla 30, 2020. aastal alla 25 ja aastaks 2024 langeb juba 21ni. Tegemist on prognoosiga, mis arvestab demograafilisi muutusi piirkonnas ja Eestis tervikuna. Küsimus ei ole täpses arvus, vaid õiges suurusjärgus. Teiseks on oluline määrata suund, kas õpilaste arv kasvab või väheneb. Mitte ükski näitaja ei kinnita võimalikku kasvu.

Aasta

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

Võimalik g-ealiste arv (3 aastat)

84

83

81

79

77

75

78

82

77

80

68

72

70

78

72

60

56

G-tesse

48

47

46

45

44

43

44

47

44

46

39

41

40

44

41

34

32

PG

27

35

36

37

27

27

23

24

24

22

21

23

22

24

23

19

18

teised G

21

12

10

8

17

16

21

23

20

24

18

18

18

20

18

15

14

Tabel 5: Sünnistatistika ja rände järgi arvutatud võimalik gümnaasiumiealiste noorte arv piirkonnas (Mustvee, Lohusuu, Kasepää) Allikas: EHIS, Statistikaamet

Poliitikauuringute keskuse Praxis poolt läbiviidud põhikooli ja gümnaasiumivõrgu analüüsis aastaks 2020 prognoositud muutus mõjutaks erandlikult kõiki maakondi. Lähtuvalt analüüsist nähakse Mustvee linnas ja Kasepää vallas põhikooli jätkamist (prognoosist 2020 lähtudes mõlemas omavalitsuses 90 põhikooli õpilast), kuid üldkeskhariduse andjana Mustvee linna prognoosis õpilaste vähesusest tingituna kajastatud ei ole.

Tabelid 6 ja 7 näitavad viimaste aastate õpilaste arvu kooliastmeti. Peipsi Gümnaasiumis õppivatest lastest alla 50% on pärit Mustvee linnast. Eelmisel õppeaastal 43% ja 2015/2016. õppeaastal ainult 39%.

Omavalitsus

1. kooliaste

2. kooliaste

3. kooliaste

gümnaasium

Kogusumma

Mustvee

10

18

14

13

55 (43%)

Kasepää

20

12

17

9

58

Lohusuu

1

1

1

3

Torma vald

1

1

Jõgeva linn

1

1

Kohtla-Järve

2

2

Kallaste

1

3

4

Tartu linn

1

2

1

4

Tallinn

1

1

Kokku

31

35

36

27

129

Tabel 6: Mustvee Vene Gümnaasiumis õppivad õpilased elukohajärgse omavalitsuse lõikes 2014/2015, Allikas: EHIS, Haridussilm

Omavalitsus

1. kooliaste

2. kooliaste

3. kooliaste

gümnaasium

Kogusumma

Mustvee

11

14

19

13

57 (39%)

Kasepää

18

15

14

10

57

Lohusuu

1

3

2

6

Torma vald

1

1

Jõgeva linn

1

1

Kohtla-Järve

2

2

Kallaste

1

1

8

10

Tartu linn

1

2

1

4

Tallinn

1

1

Narva

1

2

2

5

Rakvere

1

1

Harku

1

1

Alatskivi

1

1

Kokku

31

37

44

35

147

Tabel 7: Peipsi Gümnaasiumis õppivad õpilased elukohajärgse omavalitsuse lõikes 2015/16 Allikas: EHIS, Haridussilm

      1. Pinnakasutus

Peipsi Gümnaasiumis on õpilaste arvu vähenemisest tingituna ka pinnakasutus muutunud ebaefektiivsemaks, millest tuleneb täiendav koormus kooli pidajale.

Õppeasutuses kasutuses olev keskmine pind õppuri kohta (m2)

Kokku 3350,6

Ilma spordihoone pinnata 1848

Peipsi Gümnaasium

26

14

Tabel 8: Peipsi Gümnaasiumi pinnakasutus õppuri kohta 2014/2015 õ/a Allikas: www.haridussilm.ee

 

  1. Koolipidamise (Peipsi Gümnaasiumi) rahastamine

2015 täitmine

2016 eelnõu

% eelarve mahust

Kogumaht

1 803 322

1 909 011

Sh haridusvaldkond

988 365

1 097494

ca 55%

Peipsi Gümnaasium

452 251

538 478

25%

Mustvee Gümnaasium

409 844

431 117

23%

Mustvee Lasteaed

109 667

111 075

6%

Muu

Teistele omavalitsustele koolid

10 226

10 440

14 õpilast

Teistele omavalitsustele lasteaed

6 375

6 387

2 last

Transport

6 439

11 000

Kallaste?

Tabel 9: Mustvee linna eelarve kogumaht investeeringuteta 2015-2016

Riigi haridustoetus aastatel 2014-2016

Peipsi Gümnaasium

2014

2015

2016

Põhikooli õpetajate tööjõukulud

211 589

221 866

256 589

Gümnaasiumi osa õpetajate tööjõukulud

33 632

34 988

48 200

Juhtide tööjõukulud

22 102

22 868

24 202

Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus

2 673

2 762

3 061

Õppevahendid

7 923

5 989

8 322

Koolilõuna toetus

14 796

17 609

19 929

Investeeringu toetus

2 743

2 541

0

Kokku

295 458

308 623

360 303

Tabel 10: Riigi haridustoetus aastatel 2014-2016

­

Riigi haridustoetus õpetajate ja juhtide töötasudeks

Riigi haridustoetus õpetajate ja juhtide töötasudeks on Mustvees ka tegelik kulu. Linn ei ole aastaid oma eelarvest sinna vahendeid lisanud. Õpetaja tööjõukulude toetuse kasutamise osakaal aastatel 2014-2015 oli põhikoolis 85%, samas gümnaasiumis 2014. aastal 153% ja 2015. aastal 166%. Selline gümnaasiumi doteerimine ei ole jätkusuutlik ega põhimõtteliselt vastuvõetav, sest põhikooli eelarveliste vahendite mittesihipärane kasutamine kahjustab põhikooli õppekvaliteeti, takistab põhikooli õppekava täitmist, ei võimalda rakendada tugisüsteeme õpilastele, kes seda väga vajavad, palgata tugiõpetajaid jne. Seeläbi on kannatajateks põhikoolis õppivad õpilased. Kavandatav muudatus võimaldab tulevikus keskenduda tugeva põhikooli arendamisele.

2015/2016. õppeaastal on veel lubatud kohaliku omavalitsuse põhjendatud otsusega põhikooli riiklikku toetust kasutada gümnaasiumiosa toetuse täiendamisel. Selline otsus on mõeldud üleminekuraskuste leevendamiseks.

PK töötasu

G töötasu

Juhid töötasu

Puudujääk kokku

Peipsi G 2014 täitm.

180 494

51 295

24 651

Peipsi G 2015 täitm.

190 216

58 208

23 450

Puudu/üle 2014

31 095

-24 576

-2 549

-27 125

Puudu/üle 2015

31 650

-23 220

-582

-23 802

EA 2016

256 589

48 200

24 202

0

Tegelik min vajadus

212 894

81 173

24 202

Puudu/üle 2016

43 695

-32 973

-32 973

Tabel 11: Riigi haridustoetus õpetajate ja juhtide töötasudeks

  1. Peipsi Gümnaasiumi töökorraldusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs (2015): Õpetajaameti atraktiivsus ja õpetajakoolitusega seotud näitajad (vanus, sugu, õpetajakoolitusse astumine). Ehkki meie tänased 40+ vanuses õpetajad on suhteliselt heade oskustega ja teevad oma tööd hästi (nagu mh PISA tulemused näitavad), ei kasva peale uut põlvkonda või ei jõua (tublimad) noored kooli. Õpilaste arvu langusega (ennekõike maapiirkondades) tekkiv õpetajate ülejääk tõenäoliselt ei aita seda olukorda lahendada, ehkki koolidel peaks tekkima valikuvõimalus. Õpetajate ametikohtade arv üldhariduses on viimasel aastal vähenenud, ehkki õpetajate arv on kasvanud. See tähendab, et rohkem õpetajaid töötab osakoormusega. Aasta 2020 sihiks seatud alla 30-aastaste õpetajate osakaal (12,5%) ja meesõpetajate osakaal (25%) on aastaid püsinud vastavalt 10% ja 14% tasemel.

Õpilaste arvu oluline kahanemine ja riigi hariduspoliitika muutused tingivad muutusi ja ümberkorraldusi ka Peipsi Gümnaasiumi töös. Õppekavade erinevad rõhuasetused: põhikoolis õpilase individuaalsust toetav lähenemine, gümnaasiumis akadeemilisele õppele keskenduv lähenemine, tingivad uued nõuded õpetajatele. Kui põhikooli õpetaja peaks valdama laiemat teemavaldkonda, siis gümnaasiumi osa õpetaja peaks valdama üht ainevaldkonda põhjalikumalt.

2013. aasta esimesest septembrist rakendusid muudatused õpetajate tööaja arvestamise reeglites. Põhilisim muudatus on kohustus vaadata tööülesannete ajakulu tervikuna täis- ehk üldtööaja ja mitte ainult kontakttundide ehk õppe- ja kasvatustöö tundide raames. Õpetaja täistööaeg on (jätkuvalt) 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrus nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“). Arvesse tuleb võtta ka seda, et kontakttund ei ole võrdne astronoomilise tunniga (kontakttund on võrdne 0,75 astronoomilise tunniga). Selle aja sisse peavad mahtuma kõik õpetaja tööülesanded – nii kontakttunnid, tundide ettevalmistamine, koostöö, kirjalike tööde parandamine, klassijuhatamine jms. Õpetaja võib töötada ka osalise tööajaga. Osalise tööajaga on tegemist, kui tööaja maht jääb alla 7 tunni päevas ja 35 tunni nädalas. Seega, kuigi ametinimetus on sama, siis töö sisu võib õpetajate vahel erineda oluliselt. Iga ametikoht on unikaalne ja seda on võimalik arvesse võtta ka tasustamisel.

Tundideks ettevalmistamine põhikooliastmes on õpetaja jaoks mitmeplaaniline, sest õpilased on erineva võimekusega, kiirusega. Igale võimekuse tasemele on vaja kavandada omaette ülesanded ja töökorraldus, vajadusel ja võimalusel toimub õppetöö sama klassi piires erinevates töögruppides. On oluline, et põhikoolis oleks õpetaja kogu aeg õpilase jaoks olemas, et õpetus oleks õpilase jaoks jõukohane ja huvitav.

Õpetajate ja õpilaste suhtarv Eestis on pidevalt vähenenud – 2014/2015. õppeaastal 9,9 ( PG on see 5,4) õpilast õpetaja kohta. Samuti on õpetajate keskmine koormus langenud ehk ametikohtade arv on vähenenud kiiremini kui õpetajate arv. Paljud üldhariduskoolide õpetajad töötavad osakoormusega ning TALISe uuring näitab, et paljud osakoormusel olevatest õpetajatest sooviksid olla täiskoormusel. Töökorraldus koolis sõltub palju koolijuhi personalipoliitikast ning koolipidaja koolivõrgupoliitikast.

Muutusega saab keskenduda Mustvee tugeva põhikooli arendamisele, kus on täistööajaga (vajadusel mitme aine) õpetajad, kes saavad Eesti keskmisest palgast vähemalt 20% kõrgemat palka.

Peipsi Gümnaasiumis on praegu ametikohtade arv ja reaalselt töötavate õpetajate arv proportsioonist väljas. See tähendab, et täiskohaga töötavate õpetajate osakaal on väiksem kui osaajaga töötavate õpetajate arv. Siit tekib kooli jaoks oluline raskus. Osaajaga töötavad õpetajad ei saa piisavalt osaleda kooli arendustegevuses (õppekava arendus, klassijuhatamine, meeskonnakoolitused, ühisüritused jms), sest suur osa nende ajast kulub sõitmisele või tööle teises organisatsioonis, õppimisele ülikoolis ja nad ei ole kõikidel tööpäevadel koolis kohal. Võib tekkida olukord, et ei ole piisavalt õpetajaid, kes saaksid olla klassijuhatajad. Lühiajaline viibimine töökohal tingib selle, et osaajaga töötavad õpetajad ei kanna täies ulatuses organisatsiooni kultuuri. Liiga suur osaajaga töötavate õpetajate arv mõjutab oluliselt kooli juhtimist, arengut ja õppetöö kvaliteeti. Gümnaasiumi osas, kus on vähe õpilasi ja aineõpetajate töökoormus väike, muutub keeruliseks ja kulukamaks õpetajate palkamine.

Õppeaasta

Õpetajaid

õpetajad

neist täistöökohaga

ametikohad

12/13

22

16

13/14

20

14

14/15

21

15

15/16

27

8

16

Tabel 12: Peipsi Gümnaasiumi õpetajad ja ametikohad 2012-2016

Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa väike õpilaste arv tingib selle, et rahastamine on kooli töö korraldamiseks ebapiisav. Ei saa pakkuda samaväärseid valikuid kui riigigümnaasiumis, koolipidaja peab ca 50% mahus panustama gümnaasiumi pidamisele riigi toetusest enam sh osa ressursse võetakse põhikooli arvelt, suur arv osakoormusega õpetajaid ei võimalda koolijuhil ja juhtkonnal organisatsiooni terviklikult arendada ja õpetajad ei ole õpilastele piisavalt kättesaadavad (vajadusel konsultatsioonid, ühised ettevõtmised).

  1. Seosed Mustvee linna arengukavaga

Kehtiv linna arengukava käsitleb kõiki kohaliku omavalitsuse jaoks olulisi valdkondi. Kui hariduse valdkond on linna jaoks prioriteetne, siis tuleb kaalutleda, kui suur osa linna vahenditest haridusele eraldatakse täna ja tulevikus.

Mustvee linna arengukava ja eelarvestrateegia 2013-2020 näeb ette, et haridusvõrk viiakse vastavusse õppijate arvuga ning linna majanduslike võimalustega säilitades õppetöö selliselt, et õpilaste areng on parimal viisil tagatud. Arengukavas märgitakse ka seda, et õpilaste arv koolides on langustrendis ja pidevalt väheneb. Tänane arengukava on kooskõlas analüüsis esitatavate muudatusettepanekutega.

Arengukavas rõhutatakse, et Mustvee linnas on probleemiks haridusasutuste vähene integreeritus ja kõrged ülalpidamiskulud. Peab lisama, et koolid ei moodusta tervikut ja õppetöö toimub paljudes eraldiasuvates hoonetes. Tänased koolihooned on väga halvas olukorras ja liiga suured sellise õpilaste arvu juures. Hoonete tänapäeva nõuetega vastavusse viimine ja kaasaegse õppekeskkonna loomine nõuab suuri investeeringuid. Samas on linnaeelarve pingeline ja tulubaas nõrk, investeeringuteks eelarvelisi vahendeid ei jätku.

2016. aastal lõpetab Mustvees gümnaasiumina tegevuse Mustvee Gümnaasium, mis jätkab põhikoolina. Tänaste plaanide ja arengukava kohaselt lõpetab tegevuse senisel kujul ka Mustvee Lasteaed, mis liidetakse tänase Mustvee Gümnaasiumiga. Projekteerimistöödega rühmade ümberpaigutamiseks Tartu mnt 11 hoonesse on algust tehtud. Tulevase lasteaed-põhikooli nimeks saab Mustvee Kool.

Õppeaastal 2014/2015 oli Mustvee linnas koolide kasutuses 18 m² õpilase kohta. HTMi ruumimudelistest lähtudes võiks see olla 35-40% võrra väikesem. Keskmiselt on Eestis munitsipaalkoolidel põrandapinda 17 ruutmeetrit ühe õpilase kohta (ilma õpilaskodude ja spordirajatisteta), kuigi ühe kooli jaoks on optimaalne põrandapinna suurus 10 kuni 11 ruutmeetrit. Kokkuhoitud majanduskulude ressurssi oleks võimalik kasutada kas üldhariduse või alushariduse valdkonna arendamiseks.

Väljavõtteid linna arengukavast:

Eesmärk 1. Mustvee linn on Peipsiveere piirkonna tõmbekeskus, majanduselu ja teenuste tarbimise sihtkoht

Üleminek eestikeelsele haridusele, õpikeskkonna parandamine, mitmekultuurilise dialoogi ja mitmekeelse õppimise kvaliteedi parendamine.

Eesmärk 2. Atraktiivne turismi- ja puhkemajandus, tasuvad töökohad ja kohalikel ressurssidel põhinev väiketootmine

Haridusasutustes ettevõtliku lasteaia ja kooli mudeli arendamine, ettevõtlikkuse laialdane propageerimine noorte ja täiskasvanute seas.

Eesmärk 3. Hästi toimiv taristu ja selle kulutõhus majandamine, miljööväärtuslik, loodust säästev ja turvaline keskkond.

Haridusasutuste õpikeskkonna parendamine, nende ühendamine ja haridusasutuste majandamiskulude kokkuhoiu saavutamine läbi struktuurimuutuste. Haridusvaldkonnas ümberkorralduste asjatundlik läbiviimine ja vajalike infrastruktuuritööde teostamine, et kindlustada lastele ja õppijatele keskkond, mis annab aluse edukaks toimetulekuks ja omakultuuri järjepidevaks arenguks.

Seoses linna omafinantseerimise võimekuse ammendumisega jäävad teostust ootama alljärgnevad projektid: Mustvee haridusasutuste hoonete renoveerimine haridusvõrgu ümberkorraldamisel 3,75 milj eurot.

Mustvee linna arengukava ja eelarve strateegia 2013-2020: „Kokkuvõttes võib prognoosida, et Mustvee elanike demograafiline olukord veelgi halveneb, seda nii elanike vähenemise kui vananemise tulemusena. See omakorda mõjutab negatiivselt linna võimekust olla piirkonna tõmbekeskuseks ja avalike teenuste osutajaks. Tulenevalt rahvastikuprotsessidest ei ole ette näha maksumaksjate arvu kasvu. Seega tuleb Mustveel võtta vastu otsused, mis arvestavad elanike kahanemisega kohanemist.”

  1. Mustvee koolivõrgu sh Peipsi Gümnaasiumi edasise tegutsemise võimalused, valikuid mõjutavad tegurid ja ettepanekud

Juba 2006 aastal märgiti Jõgevamaa koolivõrgu arengukavas 2006-2012: „Mustvee Gümnaasium vajaks lähiaastatel oma tegevuses selget muudatust. Tõenäoliselt tuleks omavalitsusel tõsiselt üles tõsta küsimus ühinemisest Mustvee Vene Gümnaasiumiga. Kahe kooli ühendamine oleks vajalik nii majanduslikult kui ka Mustvee kogukonna integratsiooniprotsessist lähtuvalt.”

Käesolevas analüüsis on esitatud neli valikuvõimalust ja ettepanekud üldhariduse korraldamisel Mustvee linnas:

1. võimalus: Gümnaasiumi tegevuse kohta tehakse linnavolikogu otsus igaks järgmiseks aastaks. Seniseid otsuseid alates 2012. aastast vt analüüsi lisa 1.

Tabelites edaspidi märk + tähistab positiivseid tegureid, märk tähistab negatiivseid tegureid.

Mõjud: .

1

+

Õpilasele

Loob kindlustunde, et saab Peipsi Gümnaasiumis õpinguid jätkata. Väiksem ajakulu koolis käimisel.

Muudatusi tehakse järk-järgult ja pidevalt, see tekitab pikaks ajaks ebakindlust.

Õpilase valikuvõimalused on piiratud, sest valikud praktiliselt puuduvad

Põhiharidusele

Põhikool saab tegutseda täies mahus ja arendada vahendite olemasolul oma õpikeskkonda.

Otsustamatuse jätkumine gümnaasiumiosa sulgemise osas kahjustab mitte ainult gümnaasiumi, vaid ka põhikoolis pakutava hariduse kvaliteeti ja mainet ning ei võimalda planeerida ja ellu viia kooli arendamist.

Üldkeskharidusele

Väikestes klassides on rahulikum õhkkond. Nende jaoks, kes on õppimisest huvitatud, on õppimiseks head võimalused.

Väikese õpilaste arvuga gümnaasiumi ossa on keeruline tööle saada täisajaga õpetajaid. Omavalitsuse tegevusetusega kooli gümnaasiumiosa mittesulgemise otsustamise osas ja otsustamatuse jätkumisega kahjustatakse kõigi koolilaste tulevast edukust ja konkurentsivõimet, kooli õppekvaliteeti ja koormatakse üle õpetajad.Õpilase valikuvõimalused on piiratud, sest puudub võimalus tegelikeks valikuteks.

Tekib oht võtta gümnaasiumi ossa vastu ka need õpilased, kelle jaoks pole gümnaasium võimetekohane.

Õpilastel on ebapiisav sotsiaalne keskkond.

Linna eelarvele

Positiivsed mõjud puuduvad

Pikaajalises perspektiivis läheb järjest keerukamaks leida gümnaasiumi jaoks vajalikke rahalisi vahendeid. Raskeks võib kujuneda kulutuste põhjendamine, kui võrrelda ühe õpilase kohta valla poolt tehtavaid kulutusi põhikooliosas ja gümnaasiumiosas.

Juhtimisele

Positiivsed mõjud puuduvad

Otsustamatus süvendab ebakindlust

Taoline iga-aastane eraldi otsuse tegemine mõjuks halvavalt kogu Peipsi Gümnaasiumi tegevusele, sest pole võimalik teha pikaajalisi plaane. Pikema perspektiivi ebaselguse tõttu on raskem leida täiskohaga õpetajaid. Taolises olukorras pole ei õpilastel ega ka lastevanematel selgust ja kindlust tuleviku suhtes ja süveneb soov lahkuda.

Ettepanek: Jätta edasises valikuvariantide kaalutlemises kõrvale.

2. võimalus:Tegevust jätkavad põhikool ja gümnaasiumiaste, gümnaasiumiastme tegevust laiendatakse sihiga kasvatada õpilaste hulk gümnaasiumi jaoks optimaalseni (96).

Mõjud:

2

+

Õpilasele

Loob kindlustunde, et saab Peipsi Gümnaasiumis õpinguid jätkata. Väiksem ajakulu koolis käimisel.

Suurem õpilaste arv gümnaasiumis ei mõju õpilastele negatiivselt

Põhiharidusele

Põhikool saab tegutseda täies mahus ja arendada oma õpikeskkonda.

On oht, et vajalikku õpilaste arvu gümnaasiumiosas ei saavutata ja see pidurdab põhikooli arengut

Üldkeskharidusele

Väikestes klassides on rahulikum õhkkond. Nende jaoks, kes on õppimisest huvitatud, on õppimiseks head võimalused.

Gümnaasiumiharidusega jätkamine praegusel tasemel põhikooli kahjustamata eeldab gümnaasiumilt vähemalt 3 korda suuremat õpilaste arvu ja selle saavutamine on ebareaalne.

Linna eelarvele

Puudub

Surve linna eelarvele kasvab. Tuleb luua õpilaskodu.

Juhtimisele

Võimaldab palgata paremaid juhte

Ülesanne võib osutuda juhtkonnale ülejõukäivaks

Eesti riigi hariduspoliitika on suunatud sellele, et luua mitme paralleelklassiga riigigümnaasiumid, ressursid on suunatud selle ülesande teostamiseks. Peipsi ümbruskonnas on suletud või kavandavad sulgemist mitu munitsipaalgümnaasiumi (näiteks Kallaste, Alatskivi, Iisaku …). Nende piirkondade gümnaasiumiealised õpilased on juba teinud valiku, kuhu nad lähevad õppima. Tegutsevad munitsipaalgümnaasiumid Tartus, Lähtel, Avinurmes ja riigigümnaasiumid Jõgeval, Tartus ning Jõhvis. Need koolid teevad tööd selle nimel, et gümnasiste juurde leida. Gümnaasiumiosa laiendamine Mustvees eeldab uue sisu kujundamist, õpilaskodu loomist, õpilaste leidmist, see töö nõuab täiendavaid kulutusi. Selleks linnal vahendid puuduvad.

Ettepanek: Jätta edasises valikuvariantide kaalumises kõrvale.

3. võimalus: Peipsi Gümnaasiumi asemel jätkab tegevust põhikool ja gümnaasiumiastme tegevus lõpetatakse kõigis klassides (10, 11, 12) 2016. aasta kevadel.

Mõjud:

3

+

Õpilasele

Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid mõnes teises koolis

Muutub elukorraldus, suurenevad rahalised kulud, ajaline kulu.

Põhiharidusele

Põhikool saab tegutseda täies mahus ja arendada oma õpikeskkonda.

Mõju puudub

Üldkeskharidusele

Õpilastel on mujal rohkem ja paremaid valikuvõimalusi kaasaegse gümnaasiumihariduse või kutsehariduse omandamiseks

Takistavaks teguriks võib saada võimalik kõrgendatud vastuvõtulävend riigigümnaasiumites

Linna eelarvele

Linn saab järgmisel eelarveaastal keskenduda põhikooli arendamisele

Üleminekuperiood nõuab siiski rahalisi vahendeid. Kõik vajalikud kulud ei selgu esmastest arvutustest.

Juhtimisele

Saab keskenduda põhikoolile ja kaob senine tegevuste killustatus

Ümberkorraldused nõuavad juhtidelt seniste harjumuste muutmis ja see võib olla valuline ning tekitada vastuseisu

Eestis on kujundamisel riigigümnaasiumide võrk. Samas on gümnaasiumitele seatud selged kvaliteedikriteeriumid. See tähendab, et miski ei taga kõigi Peipsi Gümnaasiumi õpilaste, kes praegu õpivad 10. või 11. klassis, riigigümnaasiumitesse vastuvõttu. Võimalus viia gümnasistid kogu klassiga mõnda teise gümnaasiumi üle ei ole praktikas kergesti teostatav. Samas on tegemist majanduslikult kõige mõistlikuma otsusega.

Gümnaasiumi ümberkorraldamine kolmanda võimaluse kohaselt loob kolm erinevat lahendust 3A, 3B ja 3C:

a) Jääb kaks põhikooli eraldi hoonetes või ühes, erinevate juhtkondadega või ühise juhtimisega

b) Põhikoolid ühendatakse

c) Põhikoolid liidetakse

Võimaluste võrdlus esitatakse põhjalikult 4. võimaluse all.

Ettepanek: Arvestada ühega neist (3A, 3B või 3C)

4. võimalus: 01.09.2018 (või 01.08.2018) jätkab tegevust põhikool ja gümnaasiumiastme tegevus lõpetatakse selliselt, et alustanud klassid jätkavad gümnaasiumi astme lõpetamiseni (11. klass jätkab 12. klassiga lõpetamiseni, 10. klass jätkab 11. ja 12. klassiga lõpetamiseni), 10. klassi uusi õpilasi 2016. aastal vastu ei võeta.

4A: 01.09.2018 (01.08.2018) on Mustvee linnas kaks põhikooli kahes vanas majas. Ühe juhtimise all.

Mõjud:

4A, kaks põhikooli

+

Õpilasele

Need, kes alustasid Peipsi gümnaasiumis, saavad selle ka lõpetada.

Paratamatult mõjub meeleolule teadmine, et tuleb õppida suletavas gümnaasiumi astmes. Omaealiste hulk väheneb ja suhtlusvõimalused koolis samuti.

Järk-järgult tehtavad muudatused tekitavad pikaks ajaks ebakindlust, jääb arusaamatuks, kui kaua ja miks koolid eraldi püsivad

Põhiharidusele

Põhikool saab tegutseda täies mahus, arendada oma õpikeskkonda.

Kaks kooli konkureerivad samale ressursile ja see takistab mõlema kooli mõistlikku arengut

Üldkeskharidusele

Väikestes klassides on rahulikum õhkkond. Nende jaoks, kes on õppimisest huvitatud, on õppimiseks head võimalused.

Väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiossa on keeruline tööle saada täisajaga õpetajaid.

Õpilase valikuvõimalused on piiratud, sest puudub võimalus valikute tegelikuks teostamiseks.

Tekib oht võtta gümnaasiumiossa vastu ka need õpilased, kelle jaoks pole gümnaasium võimetekohane.

Õpilastel ebapiisav sotsiaalne keskkond.

Linna eelarvele

Üks juhtkond, väiksemad juhtimiskulud

Gümnaasiumiosa järkjärguline lõpetamine nõuab lähiaastatel linnalt lisavahendeid, see võib mõjutada paaril aastal põhikooli rahalisi võimalusi, mis kajastub õpikeskkonnas.

Kuigi kooli või kooliastme sulgemine võimaldab omavalitsusel kokku hoida palgakulu, siis ei tähendada see teiste kulude vähenemist (nt koolihoonete osas), jätkuvalt on vaja ülal pidada suurt pinda või
tegelda ümberkorraldustega.

Juhtimisele

Täna on kolm haridusasutust kolme juhi, kolme maja ja kolme hoolekoguga. 2018/19 õppeaastaks on erinevad haridusasutused koondatud ühe juhtimise alla. Ühe juhtkonnaga töötamist ja ühtlustamist võib pidada väikeseks edusammuks tänasega võrreldes.

Igal asutusel on oma eelarve, juhtimiskorraldus (nt hoolekogud, õppenõukogud) ja bürokraatia (nt arengukava, põhimäärus, sisehindamine jne) ning üks juht peab sisuliselt majandama iga asutusega eraldi (ei teki töökoormuse vähenemist). Keerukused selle rakendamisel, kuna selge õiguslik alus töö ümberkorraldamiseks puudub ehk juhtide koondamiseks puudub õiguslik alus (eksisteerib asutus, millel on juhi töökoht), mis võib lõppeda töövaidlusega

Ettepanek: Mitte arvestada. Puudub mõistlik põhjus kahe kooli pidamiseks. Jääb arusaamatuks kuhu tahetakse edasi minna ja kumba kooli investeerida. Seab küsimärgi alla investeeringute saamise ja digitaristu rajamise.

4B: Koolide ühendamine tähendab PGS § 80 lg 2 p 1 kohaselt seda, et koolid ühendatakse üheks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse hiljemalt 01.09.2018 ja nende baasil asutatakse uus kool.

Mõjud:

4B, põhikoolid ühendatakse

+

Õpilasele

Need, kes alustasid Peipsi gümnaasiumis, saavad selle ka lõpetada.

Paratamatult mõjub meeleolule teadmine, et tuleb õppida suletavas gümnaasiumiastmes. Omaealiste hulk väheneb ja suhtlusvõimalused koolis ahenevad.

Põhiharidusele

Põhikool saab tegutseda täies mahus, arendada oma õpikeskkonda.

Põhikooli funktsioneerib ja tal on eeldused hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Kui puudub “mugavusvõimalus” kodukoha suhteliselt väheste võimalustega gümnaasiumis edasi õppida, on tõenäosus suurem, et tehakse tuleviku seisukohalt paremaid otsuseid edasiõppimisel.

Väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiossa on keeruline tööle saada täisajaga õpetajaid.

Õpilase valikuvõimalused on piiratud, sest puudub tegelik võimalus valikuteks

Üldkeskharidusele

Ei mõjuta

Gümnaasiumiosa hariduse kvaliteedi tagamine nõuab suuremaid pingutusi, raskem on leida õpetajaid. Vajalikud kulutused ühe õpilase kohta suurenevad.

Linna eelarvele

Järk järgult vähenevad gümnaasiumi ülalpidamiskulud ja saab keskenduda põhikooli arendamisele.

Kõige kulukam. Üleminekuperiood nõuab suuremaid rahalisi vahendeid. Tänastes hindades 65 000 kuni 100 000 eurot. Lisanduvad kulud uue kooli loomiseks ja kulutused dokumentatsioonile, sümboolikale jne. Kõik vajalikud kulud ei selgu esmastest arvutustest.

Juhtimisele

Kõik töötajad koondatakse ja uus juhtkond saab valida konkursi korras uued töötajad, sh õpetajad. Piirkonda võib tulla juurde uusi noori õpetajaid.

Väheneb hoolekogude arv, üks õppenõukogu

Tuleb taotleda ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele koolile koolitusluba. Palju aega ja asjaajamist nõudev.

Erinevate töö- ja juhtimiskultuuride ühendamiseks võib kuluda palju aega ja energiat. Konfliktide oht.

Ettepanek: Arvestada selle valikuga kui ühe võimalikuga juhul, kui selleks on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende kulutamine on selgelt põhjendatud ning vältimatu.

4C: Koolide liitmine tähendab seda, et üks kool liidetakse teise kooliga ja liidetav kool lõpetab tegevuse hiljemalt 01.09.2018.

Mõjud:

4C, põhikoolid liidetakse

+

Õpilasele

Need, kes alustasid Peipsi gümnaasiumis, saavad selle ka lõpetada.

Paratamatult mõjub meeleolule teadmine, et tuleb õppida suletavas gümnaasiumi astmes. Omaealiste hulk väheneb ja suhtlusvõimalused koolis ahenevad.

Põhiharidusele

Põhikool saab tegutseda täies mahus, arendada oma õpikeskkonda.

Gümnaasiumi õppe säilitamine on seni käinud õpetajate koormatuse ja palga ning kogu kooli õppekvaliteedi arvelt. Kooli muutumine põhikooliks võimaldab pakkuda õpetajatele paremaid töötingimusi ja õpilastele heal tasemel põhiharidust.

Gümnaasiumiosa järkjärguline lõpetamine nõuab lähiaastatel linnalt lisavahendeid, see võib mõjutada paaril aastal põhikooli rahalisi võimalusi, mis kajastub õpikeskkonnas.

Üldkeskharidusele

Peipsi Gümnaasiumi muutumine põhikooliks vastab riiklikule arengustrateegiale.

Väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiossa on keeruline tööle saada täisajaga õpetajaid.

Õpilase valikuvõimalused on piiratud, sest puudub tegelik võimalus valikuteks

Linna eelarvele

Kõige odavam ja seega ka mõistlikum lahendus rahalistes raskustes oleva Mustvee linna jaoks nelja võimaluse hulgast.

Kooli muutumine põhikooliks võimaldab jätkata kooli taristu kaasajastamist, mida gümnaasiumiga jätkamine ei võimalda.

Kõik vajalikud kulud ei selgu esmastest arvutustest.

Kaasaegne õppekeskkond nõuab suuri investeeringuid

Juhtimisele

Toimiv kool on olemas ja vajadused kohe uute asjade loomiseks on minimaalsed. Käivitamise aeg minimaalne.

Vähem koondamisi. Üksikud koondamised eelkõige juhtimise, halduse ja tugiteenuse poolelt.

Erinevate töö- ja juhtimiskultuuride ühendamiseks võib kuluda palju aega ja energiat. Konfliktide oht.

Ettepanek: Arvestada selle valikuga kui ühe parimaga võimalikest.

  1. Kokkuvõte

Koolivõrgu optimeerimisvajadusest on räägitud intensiivselt juba 2000. aastate algusest ja kui alguses kaasnes selle teemaga valdavalt hirm ja vastuseis, siis nüüdseks paistab, et arusaam koolivõrgu korrastamise vajadusest on jõudnud ka omavalitsuste tasemele. Muutuste kavandamisel on hea teada seniste prognooside mitterealiseerumise põhjuseid ja prognooside realiseerumise edutegureid. Eesti Poliitikauuringute Keskuse Praxis „Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs 2020” kohaselt on prognooside mitterealiseerumise põhjused:

  • Majanduslikud tegurid – milliselt muutuvad koolipidamisega seotud kulud riigigümnaasiumide reformi käivitumise korral

  • Piirkonna transpordivõimalused – puudub väikevaldadevaheline ühendus

  • Poliitilised tegurid – kooli püsimajäämine kui valimislubadus

  • Sotsiaalsed tegurid – kooli sotsiaalne tähendus maapiirkondades

  • Ajaloolised põhjused – inimkäitumise rajasõltuvuslikkus ei pruugi kattuda tegelike
    omavalitsuspiiridega

  • Halduskorralduslikud tegurid – enne haldus- ja siis koolivõrgureform

  • Inimestega seotud tegurid – nii väga tugevad kui ka vähem edukad koolijuhid mõjutavad
    koolivõrguga seotud arenguprotsesside tõhusust

  • Infrastruktuurilised tegurid – olemasolevad hooned ei ühildu reformiideedega

  • Muud tegurid – avalik poliitika ei ole sageli ratsionaalne

Sama analüüsi kohaselt on prognooside realiseerumise edutegurid:

  • Oskuslik selgitustöö ja kaasamine enne otsustamist

  • Muudatuste seostamine uute võimalustega

  • Omavalitsuste ühinemise tulemusel tekkiv üks koolide peremees

  • Rahvastikuprotsessidega kaasnev paratamatus

  • Ajalooloolised tegurid

  • Külalisõpetajad kui kaasaaitav tegur

Lähtudes eeltoodust, võib kokkuvõtlikult gümnaasiumi sulgemise poolt esitada järgmised põhiargumenid:

  1. Vähenev rahvastik piirkonnas Mustvee linna rahvastik on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 21% (350 inimese võrra).

  2. Sündide vähenemine. Viimase kümne aastaga on piirkonnas sündinud aastas ca 50% vähem lapsi.

  3. Väljarände kasv.

  4. Mustvee haridusasutuste hoonete äärmiselt halb seisukord. Vajalike infrastruktuuritööde teostamine, et kindlustada õpilastele ja õpetajatele tänapäevane, heal tasemel õppe- ja töökeskkond.

  5. Vajadus haridusasutuste majandamiskulude kokkuhoiuks

  6. Pikaajalises perspektiivis läheb järjest keerukamaks leida gümnaasiumi jaoks vajalikke rahalisi vahendeid. Raskeks võib kujuneda kulutuste põhjendamine, kui võrrelda ühe õpilase kohta valla poolt tehtavaid kulutusi põhikooliosas ja gümnaasiumiosas.

  7. Paljude koolide, sh Mustvee Gümnaasiumi, kogemuste põhjal võib väita, et järkjärguline lõpetamine ei ole mõistlik. Lapsed lahkuvad suures osas juba enne tegelikku lõpetamist teistesse koolidesse. Lõpp on raske ja kulukas.

Koostas: Raivo Vadi

Mustvee, jaanuar 2016

Kasutatud allikad

  • Mustvee linna arengukava ja eelarvestrateegia 2013-2020
  • Eesti hariduse infosüsteem EHIS www.ehis.ee
  • Haridussilm
  • Statistikaamet
  • Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. Poliitikauuringute Keskus Praxis 2014
  • Prognoositud koolide arvud tüüpide lõikes ning võrdlus olemasoleva koolivõrguga. Poliitikauuringute Keskus Praxis 2014
  • Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020. Haridus- ja teadusministri määrus 26.11.2015 nr 50
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs (2015)

  • Jõgevamaa koolivõrgu arengukava 2006-2012

  • Jõgeva maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks 2010

Avaldatud artikleid Mustvee hariduselust

Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamise võimalused

Lisa 1

Mustvee Linnavolikogu hariduskorraldust puudutavad otsused 2012-2015

2012:

Nr.: 

1-1.2/18

 Vastu võetud: 

28.03.2012

 Pealkiri: 

Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamine ning ettepaneku tegemine

 Sisu: 

1. Korraldada Mustvee Gümnaasium ümber põhikooliks 2013/2014. õppeaastaks (1. septembriks 2013).
2. Korraldada Mustvee Vene Gümnaasium ümber põhikooliks 2013/2014. õppeaastaks (1. septembriks 2013).
3. Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi nimetus ja tegutsemisvorm muudetakse ajavahemikul 01. juuli kuni 31. august 2013.
4. Teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek jätkata Mustvees gümnaasiumihariduse andmist Jõgeval moodustatava riigigümnaasiumi struktuuriüksuse kaudu arvestades muuhulgas võimalust, et Mustvee Vene Gümnaasiumi lõpetajatel võimaldatakse soovi korral kuni 40% kursustest läbida vene keeles.
5. Mustvee Linnavalitsusel teavitada käesolevast otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Jõgeva maavanemat, Mustvee Gümnaasiumi, Mustvee Vene Gümnaasiumi, mõlema gümnaasiumi lastevanemaid, õpilasi ja kõigi õpilaste elukoha valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Nr.: 

1-1.2/41

 Vastu võetud: 

08.11.2012

 Pealkiri: 

Volituse andmine

 Sisu: 

1. Volitada Mustvee Linnavalitsust korraldama Mustvee Lasteaia kolimist Mustvees Narva tn 18 asuvasse hoonesse arvestusega, et uues asukohas algaks töö hiljemalt 01.09.2013.
2. Paigaldada piirdeaed Narva tn 18 aadressil hiljemalt 31.12.2012.

2013:

 Nr.: 

1-1.2/10

 Vastu võetud: 

27.03.2013

 Pealkiri: 

Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamise toimingute ja ajakava täpsustamine

 Sisu: 

1. Muuta Mustvee Linnavolikogu 28.03.2012 otsuse nr 18 “Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamine ja ettepaneku tegemine” punkte 1-4 ja sõnastada need alljärgnevalt: 
1. “Korraldada Mustvee Vene Gümnaasium ümber põhikooliks 2015/2016. õppeaastaks (1. septembriks 2015). Mustvee Vene Gümnaasiumi nimetus ja tegutsemisvorm muudetakse ajavahemikul 1. juuli 2015 kuni 31. august 2015.
2. Lõpetada Mustvee Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tegevus järgmiselt:
2.1 2013/2014 õppeaastal ei avata 10. klassi;
2.2 2014/2015 õppeaastal ei avata 10. ja 11. klassi.
3. Mustvee Linnavalitsusel tagada vene õppekeelega põhikooli lõpetajatele gümnaasiumihariduse saamise võimalus Mustvee Gümnaasiumis, kus neile võimaldatakse õpet vene keeles kuni 40% riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest.
4. Alates 2015/2016. õppeaastast antakse Mustvees gümnaasiumiastme haridust üksnes Mustvee Gümnaasiumis.
5. Linnavalitsusel esitada koolide ümberkorraldamise majanduslik analüüs.”
2. Mustvee Linnavalitsusel teavitada käesolevast otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Jõgeva maavanemat, Mustvee Gümnaasiumi, Mustvee Vene Gümnaasiumi, mõlema gümnaasiumi lastevanemaid, õpilasi ja kõigi õpilaste elukoha valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 Avalikustatav fail: 

 ÕA täisfail: 

MLV_27032013_otsus_10.PDF (129.7KB)

Nr.: 

1-1.2/19

 Vastu võetud: 

17.05.2013

 Pealkiri: 

Mustvee Linnavolikogu 08.11.2012 otsuse nr 41 muutmine

 Sisu: 

1. Muuta Mustvee Linnavolikogu 08.11.2012 otsuse nr 41 “Volituse andmine” punkti 1 ja sõnastada see alljärgnevalt: “1. Mustvee Linnavalitsusel viia läbi lasteaia kolimise finantsanalüüs. Analüüsi põhjal kaaluda lasteaia asukohta, võtta vastu sellekohane otsus ja teavitada sellest volikogu hiljemalt 01.11.2013.a”.
2. Tunnistada Mustvee Linnavolikogu 08.11.2012 otsuse nr 41 “Volituse andmine” punkt 2 kehtetuks.

 Avalikustatav fail: 

 ÕA täisfail: 

170513nr19.PDF (41.7KB)

Nr.: 

1-1.2/34

 Vastu võetud: 

29.07.2013

 Pealkiri: 

Mustvee Linnavolikogu 28.03.2012 otsuse nr 18 kehtetuks tunnistamine

 Sisu: 

1. Tunnistada kehtetuks Mustvee Linnavolikogu 28.03.2012 otsuse nr 18 “Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamine ja ettepaneku tegemine”.
2. Teavitada käesolevast otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Jõgeva maavanemat, Mustvee Gümnaasiumi, Mustvee Vene Gümnaasiumi, mõlema gümnaasiumi lastevanemaid, õpilasi ja kõigi õpilaste elukoha valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 Avalikustatav fail: 

 ÕA täisfail: 

290713nr34.PDF (99.2KB)

2014:

 Nr.: 

1-1.2/15

 Vastu võetud: 

28.03.2014

 Pealkiri: 

Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamine

 Sisu: 

1. Korraldada Mustvee Gümnaasium ümber põhikooliks alates 01. septembrist 2014 ja nimetada ümber Mustvee Põhikooliks.
2. Mustvee Linnavalitsusel tagada Mustvee Gümnaasiumi 9. klassi lõpetajatele gümnaasiumihariduse saamise võimalus Mustvee Vene Gümnaasiumis, mille nimi muudetakse Peipsi Gümnaasiumiks alates 1. augustist 2014, kus neile võimaldatakse 100% kursusest läbida eesti keeles.
3. Mustvee Linnavalitsusel teavitada käesolevast otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Jõgeva maavanemat, Mustvee Gümnaasiumi, Mustvee Vene Gümnaasiumi, mõlema gümnaasiumi lastevanemaid, õpilasi ja kõigi õpilaste elukoha valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 Avalikustatav fail: 

 ÕA täisfail: 

Volikogu_otsus280314nr15.PDF (93.8KB)

Nr.: 

1-1.2/22

 Vastu võetud: 

28.04.2014

 Pealkiri: 

Mustvee Linnavolikogu 28.03.2014 otsuse nr 15 kehtetuks tunnistamine

 Sisu: 

1. Tunnistada kehtetuks Mustvee Linnavolikogu 28.03.2014 otsus nr 15 “Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamine”. 
2. Mustvee Linnavalitsusel teavitada käesolevast otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Jõgeva maavanemat, Mustvee Gümnaasiumi, Mustvee Vene Gümnaasiumi, mõlema gümnaasiumi lastevanemaid, õpilasi ja kõigi õpilaste elukoha valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 Avalikustatav fail: 

 ÕA täisfail: 

28042014nr22.PDF (159.5KB)

2015:

 Nr.: 

1-1.2/15

 Vastu võetud: 

27.03.2015

 Pealkiri: 

Mustvee Gümnaasiumi ümberkorraldamine

 Sisu: 

1. Korraldada ümber Mustvee Linnavalitsuse hallatav asutus Mustvee Gümnaasium, registrikood: 75027117, asukoht Tartu 11, Mustvee 49604, Jõgeva maakond, Mustvee Põhikooliks (põhikool-lasteaiaks) 2016/2017 õppeaastaks.
2. Mustvee Linnavalitsusel koostada Mustvee Põhikooli põhimäärus hiljemalt 31.12.2015 ja esitada enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele, õppenõukogule ja lasteaia hoolekogule. Kooli nimetus ja tegutsemisvorm muudetakse ajavahemikus 01.06.2016 kuni 31.08.2016. 
3. Lõpetada Mustvee Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tegevus järgmiselt:
3.1 2015/2016 õppeaastal ei avata 10. klassi ja 11. klassi.
4. Mustvee Linnavalitsusel viia läbi kõik seadusest tulenevad toimingud käesoleva otsuse täitmiseks.
5. Mustvee Linnavalitsusel teha ettevalmistusi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, Ühtekuuluvusfondi meetmest „Koolivõrgu korrastamine“ toetuse taotlemist Mustvee linna koolivõrgu korrastamiseks perioodil 2015-2018. 
6. Mustvee Linnavalitsusel teavitada käesolevast otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Jõgeva maavanemat, Mustvee Gümnaasiumi, Mustvee Gümnaasiumi lastevanemaid, õpilasi ja kõigi õpilaste elukoha valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7. Otsus avalikustada Mustvee linnalehes, Mustvee linna ja Mustvee Gümnaasiumi kodulehel.

 Avalikustatav fail: 

270315nr15.PDF (248.9KB)

 Nr.: 

1-1.2/18

 Vastu võetud: 

14.04.2015

 Pealkiri: 

Mustvee Lasteaia töö ümberkorraldamise ettevalmistamine

 Sisu: 

1. Mustvee Linnavalitsusel, arvestades lasteaias käivate laste arvu ja lasteaia hoone tegelikke kulutusi ning tehnilist seisukorda, analüüsida lasteaia kolimise erinevaid võimalusi. 
2. Mustvee Linnavalitsusel esitada hiljemalt 01.06.2015 volikogule analüüsi tulemustest tulenevad ettepanekud ja otsuse projekt Mustvee Lasteaia tegevuse ümberkorraldamiseks.

 Avalikustatav fail: 

140415nr18.PDF (59.3KB)

 Nr.: 

1-1.2/28

 Vastu võetud: 

22.06.2015

 Pealkiri: 

Mustvee Lasteaia tegevuskoha muutmine

 Sisu: 

1. Muuta Mustvee Lasteaia tegevuskohta ja jätkata hiljemalt 01.09.2016 Mustvee Lasteaia tegevust Mustvees Tartu tn 11 asuvates praeguse Mustvee Gümnaasiumi söökla kohal teisel korrusel asuvates ruumides.
2. Mustvee Linnavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud ruumide lasteaia vajadustega vastavusse viimine, s.h korraldada selleks vajalikud projekteerimis- ja ehitustööd.
3. Kasutada Mustvee linna 2015. aasta eelarves lasteaia remondiks ettenähtud vahendeid vajaminevateks projekteerimis- ja ehitustöödeks.
4. Mustvee Linnavalitsusel korraldada Mustvee Lasteaia asukoha muutumisest tulenevaid muudatusi kajastava põhimääruse muudatuse eelnõu esitamine.

 Avalikustatav fail: 

220615nr28.PDF (60.7KB)